Kas vetikate kogunemine ja inimeste mõju mererannikul on potentsiaalne toitainete allikas maismaaökosüsteemi taastamiseks ringmajanduse kaudu?

Kui Klaipėda ülikooli veebilehel selgitatakse, võib igal aastal pärast tormi Läänemere rannikul leida erinevaid vetikate kogumeid, mis segunedes merevetikate, karbikeste ja erinevate inimjäätmetega tekitavad ebameeldivat lõhna. Neid kogumeid tuntakse kui rannakraami. Kommunaalettevõtjad peavad vetikad rannikult kokku korjama ja jäätmetena kõrvaldama.

Teadus on näidanud, et mere biomassi ja mitmesuguste jäätmete segu ei tekita mitte ainult ebameeldivat lõhna, vaid mõjutab ka kliimamuutusi (nt süsinikdioksiid, metaan jne) ning võib keskkonda paisata raskemetalle ja naftasaadusi. Lisaks võivad vetikad koguda ohtlikke aineid, nagu plastid. Vaatamata negatiivsetele aspektidele on akumulatsioonid siiski rikkalikult toitaineid, mida saab kasutada pinnase rikastamiseks toitainetega, mis on olulised põllumajanduslikuks tootmiseks vajalike põllukultuuride kasvatamiseks või luidete tugevdamiseks.

Põllumajanduses kasutatakse taimede väetamiseks tavaliselt sünteetilisi mineraalväetisi, mida taimed ei suuda täielikult omastada, mistõttu taimed ei kasuta täielikult ära toitaineid (lämmastikku ja fosforit), mida taimed ei kasuta;pestakse mullast välja ja reostavad pinna- ja põhjavett ning mineraalväetiste tootmine on suhteliselt kulukas. Seetõttu püütakse mineraalväetistest sõltuvuse vähendamiseks kasutada orgaanilisi väetisi, näiteks looma- või kodulinnusõnnikut, põllukultuuride jääke jne, kuid erineva iseloomuga orgaaniliste kompleksmaterjalide tasakaalustamata kasutamine võib samuti põhjustada reostust. Millised on siis tulevikualternatiivid?

Es on juba ammu teada, et mere biomassi (vetikad, karbid) – on toitainete allikas, mida saab kaevandada ja kasutada väetiste tootmiseks arenenud tehnoloogiate abil. Palju teadusuuringuid on tehtud mere biotoitainete (eriti mikrovetikate) kasutamiseks biodiisli, biogaasi või muu energia tootmiseks. Vähe tähelepanu on aga pööratud vetikate biomassi taaskasutamisele ja potentsiaalsele kasutamisele põllumajanduses, et parandada ja säilitada mullaviljakust, parandades taimede toitainekeskkonda ja seeläbi saagikust ja kvaliteeti. See annab võimaluse arendada lisandväärtusega tooteid, näiteks mitmesuguseid vetikate biotooteid, mis võiksid aidata kaasa jätkusuutlikumale toitainete ringlusele põllumajandussüsteemides ja vähendada sõltuvust sünteetilistest mineraalväetistest.

Sellest lähtuvalt võiks mineraalväetiste asemel kasutada mereäärset biomassi nõuetekohaselt töödelduna ja mullaviljakuse säilitamiseks. Ja valmistades väärtuslikku orgaanilise süsiniku ja toitainete poolest rikkalikku toodet, näiteks komposti, ning kasutades seda koos teiste materjalidega, saab luua mullaparandava kompleksi. Selline kompleks mitte ainult ei suurenda mulla toitainesisaldust, vaid aitab ka vältida toitainete, eriti fosfori, leostumist hüdrosfääri ja parandab kuivaperioodil põllumajanduskultuuride toitainete omastamist, mis omakorda suurendab põllumajanduskultuuride saagikust.

Kuidas seda saavutada saab?

Klaipėda ülikooli teadlased on algatanud rahvusvahelise projekti ja koos partneritega võitnud ELi rahastamise Interreg VI-A Lõuna-Balti piiriülese koostöö programmi 2021–2027 raames, et viia ellu projekt „Ökodisain rannikuvööndi toitainete ringluse’s (ECONUT). Projekti eesmärk on arendada biotehnoloogiaid ja lisandväärtusega tooteid säästvaks põllumajanduseks, luidete kaitseks erosiooni ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise eest. Biotehnoloogiate abil kasutatakse Läänemere rannikuvööndist pärit merebiomassi, töödeldakse seda asjakohaselt ja suunatakse see ökoloogilise toitainete voo kujundamise kaudu pinnase ja veeökosüsteemi vajaduste rahuldamiseks vastavalt ringmajanduse põhimõtetele. &Scaroni eesmärkide saavutamisega tegeleb rahvusvaheline konsortsium, kuhu kuuluvad – 6 partnerit – Leedust, Poolast, – Rootsist, Saksamaalt ja Taanist (Soome assotsieerunud partnerite toetusel).

Projektis on kavas välja töötada kaks tehnoloogiat toitainete liikumise ning jätkusuutlike mulla- ja veeökosüsteemide jaoks. Erinevatel aladel on ette nähtud kolm katseuuringut, et töötada välja lisaväärtust andvad tooted põllumajanduses (komplekssed lisandid) ja düünide kaitseks (stabilisaatorid) tuuleerosiooni ja tormituulede vastu. Merelise biomassi eemaldamine rannikult, selle töötlemine ja rikastamine teatud ainetega võimaldab kasutada seda massi mullaviljakuse, düünide stabiilsuse ja bioloogilise mitmekesisuse parandamiseks. Toodetud põllumajandustoodete ohutust ja kvaliteeti analüüsitakse ja jälgitakse. Teadlased hindavad ka seda, kuidas šie poolt hallatavad toitainete voogud aitavad šleevendada kliimamuutuste mõju rannikuvööndis. Projekti käigus keskendutakse põllumajanduse ja düünide kaitseks mõeldud lisandväärtusega toodete väljatöötamisele ning väljatöötatud ja katsetatud tehnoloogiate turuanalüüsile ja ärimudeli arendamisele.

Projekti on kavas kaasata põllumajandustootjaid, põllumajanduseksperte, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi (omavalitsused), keskkonnakaitseasutusi, rahvatervise ja toiduriskide hindamise asutusi, ettevõtjaid, teadlasi, valitsusväliseid organisatsioone ja avalikkust Lõuna-Balti piirkonnas.