Sakslased nõuavad taastuvenergia arendamise peatamist pärast halvimat teraviljasaaki alates 2018. aastast

Asociatyvi nuotr. Canva nuotr.

Saksa teraviljakasvatajate liidu (DRV) sõnul seisab riik silmitsi oma halvima teraviljasaagiga alates 2018. aastast, mis võib mõjutada kodumaist teraviljavarustust. Tulemus - 39,1 miljonit tonni teravilja - on umbes 8 protsenti väiksem kui eelmise aasta saak. Halvem tulemus saavutati ainult 2018. aastal, kui oli põud“, – rõhutab DRV teraviljaturu ekspert Guido Seedler‘is.

Saksamaa tarbib tema sõnul umbes 40 miljonit tonni teravilja kodumaal, mis võib jätta riigi varustuse puudujäägi, eriti kuna kvaliteet on sageli pettumust valmistav.

Häbeda tulemuse põhjuseks on pindala edasine vähenemine ja madalam hektarisaak.

Kasvupindade vähenemine.

„Valgus ja soojus on fotosünteesiks ja seega ka saagise kujunemiseks hädavajalikud. Lisaks sellele vähendavad saagikust ka suurenevad piirangud väetamisele ja taimekaitsele,“ seisab DRV aruandes.

Selts on ka rapsisaagi ootusi veidi alandanud. Saksamaal oodatakse 3,6 miljoni tonni rapsisaaki.

Varustuskindlus on peamine probleem

„Saksamaal on teraviljapindala juba aastaid vähenenud. Kümme aastat tagasi kasvatati teravilja 6,5 miljonil hektaril, praegu on see veidi üle 5,8 miljoni hektari, selgitab DRV teraviljaturu ekspert G. Seedler‘. Nisu, mis on Saksamaa tähtsaim teravilja, on nisupindala eriti järsult vähenenud. Viimase 10 aasta jooksul on see vähenenud peaaegu veerandi võrra, 3,2 miljonilt hektarilt 2,5 miljonile hektarile.

Vähenemise peamised põhjused on ehitus- ja kliimakaitsemeetmed ning taastuvate energiaallikate arendamine.

„See suundumus tuleb peatada. Poliitika tuleb ümber mõelda," hoiatab DRMi ekspert, rõhutades vajadust suurendada maa tootlikkust kaasaegsete viljelusmeetodite ja digitaalse tehnoloogia abil väetiste ja pestitsiidide kasutamisel.

„varustuskindlus kohaliku tootmise kaudu peab taas tähtsamaks muutuma“, – ütleb G. Seedler‘is.

See on oluline ka seetõttu, et 2050. aastaks kasvab maailma rahvastik veelgi ja nõudlus põllumajandusliku tooraine järele suureneb 2050. aastaks eeldatavasti kuni 50%.

Pettumust valmistavad tulemused välismaal

G. Seedler hoiatab rahvusvahelisele kaubandusele toetumise eest: "See võib osutuda eksituseks. Sest ka teistes Euroopa riikides, näiteks Prantsusmaal ja Hispaanias“, on saagid pettumust valmistavad."

Erakorraline ebastabiilne ilm koos äärmuslike vihmadega on ka seal oma jälje jätnud. Ja ka Musta mere piirkonnas on tõenäoline, et sademete hulk on põua tõttu väiksem kui eelmisel aastal. „Nii Euroopas kui ka maailmas on teravilja tarnebilanss tõenäoliselt ka sel aastal väga pingeline.

„Ainult prognoositav hea maisisaak võib olukorda mõnevõrra leevendada,– ütleb hr Seedler.

Video