Põllumajandusministri sõnul ei tohiks põllumajandustootjaid karistada rohumaade kündmise eest. Kazys Starkevičius süüdistab läbirääkijaid selles, et nad ei ole suutnud saada Brüsselist soodsaid tingimusi püsirohumaade kasutamisele riigi põllumajandustootjate poolt.

„Eesmärk on saavutada, et põllumajandustootjaid ei karistataks niitude kündmise eest“, ütles minister teisipäeval Seimi maaelukomisjonis.  

K. Starkevičius süüdistas olukorras ministeeriumi läbirääkijaid ja põllumajandusatašeed Euroopa Liidu juures. 

„Me ei pidanud läbirääkimisi (Brüssel – BNS). See on üks nõrk lüli“, – ütles minister.  

„Halb töö esindajatelt Brüsselis, kes ei pidanud läbirääkimisi püsirohumaa kasvatamise soodsama korra üle. Nad on halvasti, halvasti läbi rääkinud ja siis peame siin kannatama. Võib-olla peame tagasi Leetu tööle minema, mitte igavesti sinna jääma. See võib olla igavesti, kui tulemused on head. Täna me neid ei näe," ütles Starkevičius.

Er rõhutas, et aastane rohumaa on jätkuvalt kunstlikult deklareeritud.  

„On tulnud terve rida fakte, materjale, kus on leitud, et seda on viis aastat küntud, seal on kasvatatud põllukultuure, aga kuigi on olemas satelliidikaadrid, mis näitavad, et see on olnud nii, on Riiklik Maksuamet kuidagi registreerinud, et see on rohumaa, “, – väitis minister. 

Kui 2023. aastal on põllumajandustootjate poolt deklareeritud 566 600 hektarit püsirohumaad, on selliste rohumaade osakaal vähenenud rohkem kui 5% (võrreldes 2018. aasta 694 500 hektariga), mis on ELi poolt keelatud muutus. Selle tulemusena oleksid põllumajandustootjad pidanud taastama vähemalt 87 000 hektarit püsirohumaad.  

Selle aasta jaanuaris toimunud põllumeeste protesti ajal olid põllumehed nördinud valitsuse nõudmise üle, et osa nende põllumaast tuleks taastada püsirohumaaks ja mitte kasutada põllumajanduslikuks otstarbeks.

Kevadel kiitis Euroopa Parlament heaks määruse püsirohumaade ja -karjamaade taastamise muudatuste kohta, mis lubas Leedu põllumajandustootjatel nendeid niite mitte taastada – samuti lubas see lisada jooksva aasta arvestusse püsirohumaad, mida praegu ei ole deklareeritud, kuid mis on püsirohumaade kihis – ja see võimaldas Leedul korvata 87 000 hektari puudujäägi rohumaade osas. 

Kuni praegu on Leedu suutnud leida reservmaad, mis on kompenseeritud, nii et põllumajandustootjad ei ole pidanud taastama rohumaad.

Leedu on pühendunud püsirohumaade säilitamisele ELis.