3. detsembril hääletas Berni konventsiooni alaline komitee huntide kaitse statuudi vähendamise poolt. Otsustati vähendada hundi kaitsestaatust „rangelt kaitstavalt“ tasemelt „kaitstavaks“, mis võimaldab võtta rohkem meetmeid hundipopulatsioonide reguleerimiseks.

Euroopa Liidu ettepanekut on toetanud 49 riigi esindajad, kes on ühinenud looduse ja elupaikade kaitse Berni konventsiooniga, mille kohaselt jõustuvad alates märtsist 2025 lõdvemad kaitse-eeskirjad, mis võimaldavad hundipopulatsioone reguleerida jahipidamise kaudu.
Euroopa Komisjoni järgmine samm on teha ettepanek ELi loodusdirektiivi muutmiseks. Keskkonnaaktivistid on otsuse üle nördinud, sest nende arvates ei kujuta need kiskjad endast ohtu.

Wildsed hundid hävitati Euroopas peaaegu välja 100 aastat tagasi, kuid nende arvukus on viimasel ajal järsult kasvanud, kusjuures kiskjate rünnakute arv põllumajandusloomadele on kasvanud. Viimastel aastakümnetel on huntide kaitsestaatus muutunud positiivseks. Liik on kogu Euroopa mandril edukalt taastunud, kusjuures hundipopulatsioonid on hinnanguliselt 10 aastaga peaaegu kahekordistunud (11 193 hundilt 2012. aastal 20 300 hundini 2023. aastal).

See pidev populatsiooni kasv on toonud kaasa sotsiaalmajanduslikke probleeme, eelkõige kooseksisteerimine inimtegevusega ja kariloomade kahjustamine. Liikmesriikide viimaste kättesaadavate andmete kohaselt tapavad hundid ELis hinnanguliselt igal aastal vähemalt 65 500 kariloomi.
1979. aastal vastu võetud ja 1982. aastal jõustunud Berni konventsioon on Euroopa Nõukogu alluvuses olev rahvusvaheline leping, mille eesmärk on tagada looduslike taime- ja loomaliikide ja nende looduslike elupaikade säilimine ja kaitse.

Kaheksas aasta jooksul on huntide kaitse ja kaitse tagatud.

Konventsiooniga on konventsiooniosalistele pandud juriidilised kohustused kaitsta üle 500 loodusliku taimeliigi ja üle 1 000 loodusliku loomaliigi. Alaline komitee – konventsiooni otsustusorgan – koguneb igal aastal Strasbourgis. EL ja selle liikmesriigid on Berni konventsiooni osalised.