Ligi iga kolmas leedulane võib kõrgemate hindade tõttu osta vähem kaupu ja teenuseid, kuid leedulaste suhtumine on Balti riikide seas endiselt kõige positiivsem, selgub Balti Panga „Citadele“ algatatud uuringust.

Küsitluse kohaselt ei näe 41% leedulastest muutusi oma ostujõus, samas kui hinnatõus on vähendanud rahalisi võimalusi 31% leedulaste, 39% lätlaste ja 53% eestlaste vastajate puhul.

Küsitluse kohaselt ei näe 41% leedulastest muutusi oma ostujõus, samas kui 31% leedulaste, 39% lätlaste ja 53% eestlaste vastajate puhul on hinnatõus vähendanud rahalisi võimalusi.

Suur enamus vastanutest kõigis Balti riikides väidab, et endiselt kõrged laenuintressid ei ole nende rahaasju mõjutanud. Kõige rohkem on neid, kes nii arvavad, Lätis 53%, Leedus 52% ja Eestis 47%.

Liitlased on ka kõige optimistlikumad palgakasvu suhtes – 31% vastanutest arvab, et nende palgad tõusevad järgmise 12 kuu jooksul, võrreldes 28% Lätis ja 23% Eestis.

Suurim osa leedulastest (47%), kes kavatsevad järgmise 12 kuu jooksul kulutada raha suuremateks ostudeks, tõid esile plaanid kodu remondiks ja uute kodumasinate ostmiseks, samuti reisimiseks (32%).

„Peaaegu iga kümnes (7%) küsitletud leedulastest kavatseb osta kodu. On tõenäoline, et ostujõu taastumine ja ootused euroala baasintresside edasise alandamise osas võivad peagi Leedu kinnisvaraturu aktiivsust suurendada," ütles panga „Citadele“ juhatuse liige R. Ežerskienė.

Se rõhutab suundumust, et elanike seas, kes kavatsevad suurendada oma kulutusi suurtele ostudele, kavatseb üle 75% neid kulutusi rahastada oma säästudest.

Kui suurem osa inimestest plaanib suuri oste teha oma säästudest, võiks 58% küsitletud leedulastest elada ilma täiendavate rahaliste vahenditeta vaid kuni pool aastat. Rohkem kui 6 kuud – 19% leedulastest.

See on suurim osakaal Balti riikides – 15% eestlastest ja lätlastest suudaks sellest kaua ilma täiendavate rahaliste vahenditeta elada.

„Citadele“ Pank tellis uuringufirmalt „Norstat“ 2024. aasta mais Balti riikide elanike seas läbi viidud representatiivse uuringu. Leedus, Lätis ja Eestis küsitleti veebiküsitluse kaudu vähemalt 1000 inimest vanuses 18-74 aastat.