"Maxima" ahelas üle 3 000 kilogrammi salmonellaga saastunud liha

Pidulikul perioodil reklaamivad jaemüüjate PR-spetsialistid allahindlusi ja pakuvad isegi toiduvalmistamise retsepte, kuid tarbijad peaksid olema hoolikamad ostude suhtes ja kontrollima, kas nad peavad tooteid supermarketisse tagasi saatma. Kõige rohkem on seni teatatud juhtumitest, mis on seotud „Maxima“ poolt turustatava lihaga.

Lühikese aja jooksul – koguni viis juhtumit

Leedu suurim jaemüüja „Maxima“ turustas 25. novembrist kuni 10. detsembrini 3 162 kg salmonellabakteritega saastunud kana- ja sealiha.

25. novembril teatati toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemis (RASFF), et Salmonella Enteritidis leiti Poolast pärit värsketest kanakoibadest. Kaks päeva hiljem leiti UAB "Maxima LT" laos/külmkapis ka värsket kondita sealiha, mis oli saastunud Salmonella bakteritega.

Kaks päeva hiljem leiti värsket kondita sealiha kaelaliha, mis oli saastunud Salmonella bakteritega.

28. novembril avastati Salmonella Infantis Poolast pärit värsketes kananeljandiklites, mille saajaks oli taas "Maxima“. Lisaks leiti 29. novembril Poolast pärit värsketest kanatiibadest sama bakterit Salmonella Infantis. Ka selle saadetise saatjaks oli taas "Maxima“.

Selgituseks saadi 10. detsembril teade salmonella esinemisest 924 kg WELLDONE kanatiibade keskosades, mida turustab UAB "Maxima LT".

Salmonellat sisaldas ka UAB "Maxima LT".

MH reageeris alles pärast Poolast saabunud teateid

.

Küsides 6. detsembril, mis on juhtunud hiljutiste juhtumitega, lubasid „Maxima“ supermarketiketi esindajad vastata nädala jooksul, kuid ei pidanud oma lubadust.  

Valitsuse Veterinaar- ja Toiduamet (VMVT) on kommenteerinud „Agrobitei“ poolt levitatud salmonellaga saastunud liha kohta lisateavet „Maxima“.

Huvitav on see, et teated saastunud lihast tulid Poolast. See ei jätnud VMVT-le muud võimalust kui uurida.

„Pärast Poola vastutava asutuse RASFFi teateid viis VMVT läbi uurimise ja tegi UAB „Maxima LT" (Marijampolės  g. 27, Kaunase r.) suhtes otsuse RASFFi teadetes nimetatud toodete koguste turuleviimise keelamise kohta," teatas VMVT, lisades, et VMVT viib igal juhul pärast RASFFi teadete saamist läbi erakorralisi kontrolle.

Sel juhul on VMVT väljastanud „Maxima“'le rikkumisprotokollid toiduseaduse rikkumise eest ja keelanud üle 3 tonni liha turuleviimise ning andnud korralduse turustatud toodete tagastamiseks tarbijatelt.

Seejuures on VMVT väljastanud „Maxima“'le rikkumisprotokollid toiduseaduse rikkumise eest ja keelanud üle 3 tonni liha turuleviimise ning andnud korralduse turustatud toodete tagastamiseks tarbijatelt.

„Ettevõtja peab ettenähtud tähtaja jooksul ohtlikud kogused tagasi võtma ja teavitama Terviseametit nende hävitamisest. See protsess on täielikult VMVT kontrolli all, &bdash; &bdash; &bdash; &bdash; &bdash; Agrobitei“ ütles VMVT.

Piirangud võivad kehtida

Kui me oleme hakanud seda kontrollisüsteemi uurima, seda rohkem küsimusi tekib. Näiteks ei piira VMVT mitte ainult teatud ettevõtete tegevust, vaid paigutab neid ka kõrgema või madalama riskiga nimekirjadesse sõltuvalt rikkumiste raskusastmest ja sagedusest.

Sina saad saada teada, millistele ettevõtetele kehtivad piirangud siin. On silmatorkav, et VMA loetleb peamiselt väiketootjaid, näiteks talu "Dobilas" (sööda märgistamise rikkumiste puhul). Kui ettevõte levitab turul patogeensete organismidega saastunud toitu, siis jääb mulje, et see ei ole VMVT jaoks väga tõsine patt. Sest ei „Maxima“ supermarketite kett üldiselt ega vähemalt üks „Maxima“ supermarket ei ole selles tegevuspiirangute nimekirjas.

Kuni üks „Maxima“

Es on ka huvitav märkida, et ettevõtted on liigitatud 4 riskirühma. Toidukäitlejad liigitatakse 4 riskirühma: kõrge, keskmine, madal ja väga madal risk (...).  Ettevõtted määratakse vastavasse riskirühma vastavalt kehtestatud kriteeriumidele pärast ettevõtja registreerimist/hinnangut ja pärast riiklikku toidu- ja veterinaarkontrolli“, – selgitas MoHVT.

Küsimusele, kas nende „Maxima“ aruannete alusel liigitatakse kett mis tahes rühma, vastas MoHVT, et kett koosneb suurest hulgast üksustest (laod, supermarketid).

Küsides, kas „Maxima“ on kett liigitatud mis tahes rühma, vastas MoHVT, et kett koosneb suurest hulgast üksustest (laod, supermarketid).

Või pärast korduvaid järelepärimisi teatas MoHVT, et Kaunase piirkonnas asuv „Maxima“ on klassifitseeritud keskmise riskiga üksusena. Teisi „Maxima“ üksusi, kus oli salmonellaga saastunud liha ja mis seda levitasid, ei ole veel ühtegi riskigruppi liigitatud.

Muuakse liha tagasi

Küsimus on nüüd lõpuks selles, kas „Maxima“ on suutnud tarbijatelt tagasi nõuda juba keelduva liha, mida on juba müüdud.

„ettevõttele on antud korraldus tarbijaid kiiresti teavitada ja neile jagatud tooted tagasi nõuda“, – teatab MoHVT.

Seadatud aja jooksul peab „Maxima“ teavitama MoI'i turustuskohtadest, tagastatud ja hävitatud ohtlike toodete kogustest.

„Samuti on ettevõttele antud korraldus võtta meetmeid, et tagada tarnija usaldusväärsus ja astuda samme tarbijatele tarnitud toidu ohutuse tagamiseks kiiremas korras. Ettevõte peab nendest meetmetest ja võetavatest meetmetest teavitama Toidu- ja Veterinaarametit," lõpetab Riigi Veterinaar- ja Toiduamet.