Liidu lambakasvatajad ei tule enam toime sellega, et hundid nende loomi maha raiuvad. Liiga suur metsade raadamine Leedus on nende sõnul jätnud taimtoidulised loomad põllupõldudele toitlustama, samas kui hundid eelistavad jahti pidada aeglasemalt jooksvatele tarastatud lammastele.

Kasvatajad ütlevad, et hundid ei kahjusta nende ettevõtteid mitte ainult rahaliselt, vaid ka emotsionaalselt ning lambafarmid kahanevad. Nad ütlevad, et farmide päästmiseks on vaja tegutseda – metsade taastamine, hundipopulatsioonide vähendamine.

„Hunt peaks elama metsas ja lambad peaksid elama karjamaadel ja heinamaadel, kuid see on meie looduse seadus, mis on valesti läinud. Üks asi –  metsamajandused, need valimatud raadamised, ajavad hundid tõesti metsadest välja, sest metsades ei ela enam ei hirved ega metskitsed. Teine asi on see, et põllumehed külvavad palju talviseid asju – see on rapsi, teravilja, nisu, nii et enamik neist rohttaimestest koguneb varjualustele. (...) Nii et milleks ajada taga metskitse, kes jookseb kiiresti, kui saab taga ajada lammast," ütles Leedu lambakasvatajate liidu nõukogu esimees Rimantas Kairys BNS-ile. 

„Meil kõigil on tavaline, et põldudel jooksevad metskitsed üle tee, aga sel aastal nägin esimest korda hunti üle tee jooksmas“, lisas Vytautas Dzingulevičius, Moletai rajoonis asuva ühistute „Avininkas“ juht, mis ühendab kümneid lambakasvatajaid. 

R. Kairise sõnul on lammaste arv Leedus viie aastaga vähenenud peaaegu 13%.

Raskuste tõttu otsustavad lambakasvatajad oma tegevust enam mitte arendada.

„Kui viis aastat tagasi oli meil Leedus umbes 168 000 lammast, siis nüüd on meil umbes 145 000,“, – ütles ta.

Lammaste kasvatajate esindajad ütlesid, et võitluses huntide vastu ei aita ega aita, sest nad leiavad viise, kuidas nendest kaitsemeetmetest mööda minna.

„Hunt – on tark loom. Ta kaevab selle aia alt läbi ja pääseb isegi aitadesse. Kui tapetud lammaste arv aastas (BNS), mis on registreeritud, on umbes 1,8 tuhat, 200 vasikat, siis see on suur number," ütles Kairys. 

„Ehitised ei ole lahendus, Lazdijai rajoonis murdis kevadel või varasuvel hunt sisse ühte tallu ja töötas seal. (...) See (tarade ehitamine – BNS) ei aita, sest seal on lihtsalt liiga suur hundipopulatsioon“, – lisas V. Dzingulevičius. 

R. Kairise sõnul on üksikud hundid kõige problemaatilisemad.

„Suurimaid kahjusid põhjustavad üksikud hundid, sest ta ei ela karjas, tal on raskem leida toitu ja üksildane hunt võib läbida kuni 50 kilomeetrit päevas. (...) Isegi kui tingimused oleksid õiged, et eemaldada (tulistada – BNS), et hunt... Aga ta saab jahti pidada alles alates 15. oktoobrist," ütles ta.

V. Dzingulevičius ütles, et riik maksab tapetud lammaste eest makseid, kuid lambakasvatajad kaotavad niimoodi kliente. 

„Sul on klientuur, ütleme, ja sa saad selle aasta eest tapetud. Lambad, lambad, mis müüakse lihaks. Ja su kliendid kaovad, nad leiavad kusagilt mujalt, sest sul ei ole sel aastal neile midagi pakkuda," ütles Dzingulevičius.

Selle lisaks on kõnelejate sõnul huntide rünnakuid emotsionaalselt raske taluda. 

„See mõjub inimesele väga, kui tuled karja juurde ja näed 20 lammast lamamas, mõned veel liikumas, teised juba surnud, nende kaelad läbi lõigatud, kõhud lahti rebitud, sooled välja visatud. Emotsionaalselt on see võib-olla palju kallim kui rahaliselt. (...) Pärast sellist rünnakut mõtled sellele kolm päeva," ütles Dzingulevičius.

R. Kairys rõhutas, et probleemi saaks lahendada mitmel moel: suurendades lubatud huntide küttimise piirmäära, metsastamisega, lihtsustades üksikute huntide eemaldamise protsessi, mis praegu on väga bürokraatlik.

„Hundi küttimine on lubatud alles alates 15. oktoobrist ja me oleme teinud samme selle edasilükkamiseks. Põhjendus on see, et hundipojad ei ole veel harjutanud iseseisvalt elama ja kui hunt maha lasta, tekib rohkem probleeme, sest siis on rohkem üksikuid hunte. (...) Me oleme teinud ka ministeeriumile ettepaneku: suurendada piirmäära, lihtsustada üksikute huntide eemaldamist loodusest, kes terroriseerivad lambakarju, (...) siis oleks huntide probleem lahendatud," – ütles Leedu Lambakasvatajate Liidu esindaja. 

„Üks võimalus on teha vähem raadamist, siis jälle on palju avalikku maad, nad võiksid selle maa rentimise asemel lihtsalt uuesti metsastada. Nad võiksid seda kasutada taasmetsastamiseks. Teine asi on reguleerida hundipopulatsiooni," ütles Dzingulevičius.

R. Kairise sõnul tooks hundiprobleemiga tegelemine riigile ka rahalist kasu.

„Me oleme seda küsimust juba mitu aastat tõstatanud – kas riik ei ole nii rikas, et ta võib endale lubada igal aastal umbes 300 000 eurot huntide tekitatud kahju eest maksta“, – ütles R. Kairys.