Põllumajandustootjatele makstakse hüvitist piisonite poolt tallatud põldude, pruunkarude poolt välja juuritud mesipuude, ilvese poolt tapetud lammaste ja muude mitteküttimisest tingitud metsloomade tekitatud kahjude eest.

Põllumajandusminister Kazys Starkevičius lubab esitada sellised muudatused Seimsile. 

„Nüüd on koostatud eelnõu, mis võimaldab hüvitada ulukite tekitatud kahju, mis hõlmab ka piisonid,(...) sest, ütleme, piison on mitte ulukiloom ja varem oli väga raske otsustada, kes peab selle eest hüvitist maksma," ütles minister sel nädalal Seimas. 

Er loodab, et parlamendiliikmed võtavad sellised muudatusettepanekud vastu: „Me võtame need sellel istungil vastu“.  

Ministri koostatud jahiseaduse ja looduskaitseseaduse muudatused näevad ette, et kahjude hüvitamiseks taotletakse raha keskkonnakaitse toetusprogrammist. Kahju hüvitataks köögivilja-, aia- ja põõsasekasvatajatele, mesinikele ja kariloomade omanikele.

Kahju hüvitataks köögivilja-, aia- ja põõsasekasvatajatele ja kariloomade omanikele.

Muude maksete tingimuseks oleks, et nad teeksid jõupingutusi, et kaitsta end loomakahjude eest.

K. Starkevičius on veendunud, et see julgustab põllumajandustootjaid oma vara kaitsmisel aktiivsemalt tegutsema. 

„Need on loomaliigid, mida me ei saa muul viisil kompenseerida. Ka keskkonnakaitsjad, keskkonnaministeerium, peavad mõtlema, kuidas neid liike kaitsta ja samal ajal hüvitada neile, kellele need liigid kahju tekitavad. Nad on kaitstud, aga kahju, mida nad tekitavad, on suur," selgitas muudatusettepanekute algataja BNS-ile. 

K. Starkevičius ütles BNS-ile, et ta ei ole veel võimeline esitama andmeid kahjude kohta, mida elanikkond ja põllumajandustootjad metsloomade tõttu kannavad: „Kui ma esitan muudatusettepanekud (BNS-ile) Seimas, püüan esitada üksikasjalikku teavet.“     

Fakte metsloomade tekitatud kahjude kohta praegu ei registreerita ja kahjude suurust ei arvutata, kuid need on kättesaadavad üksikutele omavalitsustele, kus piisonitel, ilvestel ja karudel on oma elupaigad või kus nad ekslevad.     

Biisrite arvukus Leedus kasvab: 2023. aastal 308 ja 2016. aastal 182. Kõige rohkem piisonid Leedus on Kėdainiai rajoonis (207 2023. aastal). Biisonite pideva põllukultuuride eemale ajamise tõttu ületavad kariloomad "Via Baltica" maanteed ja rändavad Kaunase ja Jonava rajoonidesse.     

Seoses Kaitsealade Riikliku Teenistuse andmetega on 2018–2024. aastal täheldatud karusid 69 korral. Lisaks elab Leedus hinnanguliselt kuni 150 ilvest.