Eelmisel esmaspäeval teatas Rootsi valitsus ametlikult, et ta ei anna luba 13-le Läänemerre kavandatavale tuulepargile väljaspool Rootsi territoriaalvett, olles kaalunud kõiki argumente ja eelkõige kaitsealaseid vastuväiteid. Selle teate tegid nädala alguses peaaegu kõik suuremad Lääne-Euroopa veebilehed. Vahepeal Leedus – olümpiarahu.

Briti ajalehe „The Guardian“ andmetel on Rootsi valitsus võtnud suure südamevaluga vastu argumendid tuuleparkide arendamise peatamiseks. Kuid see ei saanud jätta kuulmata sõjaväe häält: „see on hetkel ohtlik“.

Rootsi valitsus teatas selle kohutava uudise esmaspäeval toimunud pressikonverentsil. Kaitseminister Pal Jonsson ütles ajakirjanikele, et relvajõud on esitanud dokumendid, mis näitavad, et tuulepark aeglustab riigi võimet reageerida rakettidele, mehitamata õhusõidukitele ja allveelaevade tegevusele potentsiaalselt vaenulike riikide poolt. Rootsi sõjaväe uurimine näitas ka, et projektid võivad oluliselt häirida sõjaväe kasutatavaid andureid. Tuuletornid ja pöörlevad labad tekitavad raadiokaja ja muid häireid.

„Sellises tõsises julgeolekuolukorras nagu Rootsi oma, peavad kaitsehuvid olema eriti kaalukad,“ ütles kaitseminister Pal Jonsson ajakirjanikele.

Minister lisas, et hinnangu andmisel oli võtmeteguriks Venemaa väga militariseeritud Kaliningradi piirkonna lähedus. Samal ajal on energiavajadused, eriti seoses taastuvenergiaga, Rootsi päevakorras jätkuvalt kõrgel kohal.

Vahepeal ei ole Leedu riigikaitseministeerium esitanud mingeid nõudeid „Ignitis“ kontserni või teiste tuuleenergia arendajate vastu. Ja Rootsi ei ole Leedust nii kaugel. Lõppude lõpuks on meie riigi julgeolekuolukord palju hullem kui Rootsil. Meil on Nemunase jõgi, mille teisel kaldal, Venemaal Königsbergis, vaid mõne kilomeetri kaugusel Pagėgiai'st, asuvad Iskander-raketid. Samal ajal küpsetame tuulegeneraatorid nagu koogid.

Rootsi valitsuse memorandumis ennustatakse uudisteagentuuri AFP andmetel, et Rootsi elektrivajadus võib 2045. aastaks rohkem kui kahekordistuda. „Aga praegusel juhul on kaitsehuvid olnud ülimuslikud“, – ütles kliima- ja keskkonnaminister Romina Pourmokhtari.

Tuuleenergia arendajate seas, keda Rootsi valitsuse boikott puudutas, olid sellised ettevõtted nagu Rootsi OX2, Saksamaa RWE ja Norra Statkraft.

Selgitused „The Guardian“ ja teiste suuremate meediaväljaannete kohaselt võib otsust vaadelda kui ajutist taganemist jätkusuutlikkuse poliitikast. Hetkel seavad skandinaavlased sisejulgeoleku jätkusuutlikkusest ettepoole. Tsiteeritud eksperdid märgivad ka, et Läänemeri on oma suhteliselt madalate merepõhjade ja püsiva tuulekiiruse tõttu väga hea asukoht tuulegeneraatorite jaoks, kuid julgeolekuprobleemid tähendavad, et sellest taastuvenergia arendamise asukohast loobutakse mõneks ajaks.

Leedule lähim peatatud projekt on „Pleone“ projekt, mis asub keset Läänemerd Gotlandi saare ja Ventspilsi vahel. Väga lähedale, tõenäoliselt Šveta lähedale, peaks tulema ka „Ignitis“ tütarettevõtte poolt arendatav park.

Kui 13 Läänemere projekti on rootslased tagasi lükanud, andsid nad rohelise tee „Poseidon“ projektile Põhjameres, mis asuks Skagerraki läänerannikul. See on „ujuv“ tuuleprojekt. Poseidon koosneks kuni 81 ujuvast turbiinist, mille kõrgus oleks kuni 340 meetrit (üle 1 100 jala) ja mille potentsiaal oleks 5,5 TWh aastas. Loa kohaselt tuleb tuulepark ehitada 10 aasta jooksul ja selle koguaeg on 40 aastat. Ehitustööd võiksid esialgu alata 2029. aastal ja tõenäoliselt lõppeda 2031. aasta paiku. „Poseidon“ on kolmas avamere tuuleenergia projekt, mille Rootsi praegune valitsus on heaks kiitnud.

Leedus valitseb vahepeal valimisjärgne rõõm ja lõputu arutelu selle üle, kes valijaid petis ja miks. Nagu polekski suuremaid probleeme. Vaatamata Skandinaavia ohutusmuredele jätkab „Ignitis renewables“ koos oma strateegilise partneriga „Ocean Winds“ esimese avamere tuulepargi projekti arendamist Leedus. Mingil põhjusel ei näe Leedu sõjavägi avamere tuulega seotud ohte probleemina. Vähemalt ei räägi nad sellest valjusti. Võib-olla peaksime uurima Rootsi argumente ja kaaluma uuesti, kas on vaja ehitada need hiiglaslikud tuulikud nii lähedale Šventoji kaldale, et need takistaksid vaenlase rakettide või droonide vaatevälja? Pealegi kiirgavad tuuleveskite tiivad laineid, mis raskendavad nende rakettide nägemist.

Kui Leedu valitsus ei reageeri Rootsi otsusele, võiks kaaluda avalikke algatusi, mis aitaksid endistel või tulevastel valitsejatel otsustada, et nad järgivad naaberriigi eeskuju. Võib-olla vähendab Ignitis ise, nähes rahvusvahelist olukorda, oma isu hävitada Läänemerd, Euroopa kõige saastunumat merd, mille põhi on ohtlik ja uurimata? Jääb vaid loota, et arendajad ise võtavad initsiatiivi, et peatada taastuvenergia projektid Läänemeres.