Euroala inflatsiooni- ja makromajandusnäitajaid vaadates on selge, et kahest baasintressimäära alandamisest ei piisa. Kuid turuosaliste kuni viimase ajani kestnud kindlat veendumust, et EURIBOR ei naase nulli, õõnestavad aeglaselt kahtlused, mida külvavad stagneeruv euroala ja üha sügavamale majanduslangusesse vajuv Saksamaa majandus. Kui kaugele on Euroopa Keskpank (EKP) valmis intressimäärasid langetama?

Täna on baasintressimäärad 3,5% juures ja see ei ole ilmselgelt loo lõpp. Turule on naasnud võidujooks, kes teeb agressiivsemad prognoosid EKP baasintressi kärpimiseks. Turg usub, et EKP langetab intressimäärasid järsult 2024. aasta lõpus ja 2025. aastal, mis kajastub EURIBORi prognoosides. Näiteks 3 kuu EURIBOR, mis praegu on 3,25%, langeb prognoosi kohaselt käesoleva aasta detsembris 2,86%-le, märtsis 2,35%-le, juunis 2%-le ja 2025. aasta detsembris 1,79%-le.

Mõned turuosalised väidavad avalikult, et euroala vajab taas null baasintressi, nagu viimati nähtud COVID-19 ajal.

Ehkki euroala inflatsioon aeglustus septembris 1,8%ni, mis on väga oluline saavutus EKP jaoks, kes on võtnud endale eesmärgiks 2% aastainflatsiooni, jääb probleemiks teenuste inflatsioon, mis ei ole märkimisväärselt taandunud ja jääb endiselt 4% ümber, kuid arvestades euroala lonkavat majandust, on see probleem ületatav.

Kui ka euroala majandus on sisuliselt stagneerunud ja Saksamaa majandus on juba de facto majanduslanguses, mis süveneb. Saksamaa tööstuse tellimuste väljavaade on praegu sama halb kui 2020. aasta augustis – Saksamaa tööstus tegutseb põhimõtteliselt samas režiimis nagu COVID-19 karantiinide ajal. Sealsed probleemid kanduvad üle teiste ELi riikide tööstussektoritesse ja ka teistesse Saksamaa majandussektoritesse, näiteks teenindussektorisse.

Pragmaatiliselt võttes oleks euroala jaoks tervislik ja kasulik pöörduda mõneks ajaks tagasi väga madalate intressimäärade juurde, et elavdada majandust. Siiski ei usu ma, et EKP julgeb praeguse intressimäära alandamise tsükli jooksul nullini jõuda.

Keskpangad, sealhulgas EKP, mäletavad ikka veel hästi pandeemia ajal tehtud rahapoliitilisi eksperimente, mis viisid pandeemia lõpus ülemaailmse inflatsioonišokini. EKP on intressimäärade alandamisega äärmiselt ettevaatlik ja suur osa EKP juhatusest ei toeta kindlasti nullintressi ideed, isegi kui inflatsiooni- ja majandusnäitajad dikteerivad edasiste intressimäärade alandamise vajadust.

Es on realistlik, et baasintressimäärasid alandatakse euroalal 2%ni, kuid baasintressimäär alla 2% on ebatõenäoline, praktiliselt ebareaalne: EKP kardab samale hargile astuda ja käivitada euroalal teise inflatsioonilaine.

Euroala baasintressimäärade väljavaadetes 2025. aastal on kaks põhielementi. Esimene – USA majanduskasv, mis tõenäoliselt aeglustub, kuid mitte märkimisväärselt, nii et baasintressimäärad USAs langevad, kuid Fed ei ole valmis agressiivselt intressimäärasid langetama ja need jäävad suhteliselt kõrgeks.

Teiseks – olukord Hiina majanduses ja selle mõju toorainehindadele. Hiina majandus on viimasel ajal üha enam aeglustunud: kinnisvaraturg on augus ja majandus ise on liikunud kasvust stagnatsiooni. See on automaatselt avaldanud negatiivset mõju toorainehindadele. Viimastel nädalatel on Hiina valitsus siiski hakanud majandust reaalselt stimuleerima, lubades "bazooka" (väga suur) stiimulite jätkumist.

Siiamaani väljakuulutatud majanduse stimuleerimise kava on väike, ulatudes umbes 2%ni Hiina SKPst, kuid turul levivad kuulujutud peatsest massiivsest 10 triljoni jüaani suurusest majanduse stimuleerimise kavast. Kuulujutte õhutavad Hiina rahandusministeeriumiga seotud majandusteadlaste kommentaarid, et nüüd oleks hea aeg võtta ette 4–10 triljoni jüaani suurune majandusstiimul.

Hääli õhutab ka FEDi intressimäära alandamine: kui Hiina hakkab oma majandust stimuleerima, ei voola kapital Hiinast välja ja USAsse, sest mõlemad pooled leevendavad rahapoliitikat. Seega, kui Hiina alustab massiivset majandusstiimulit, võib järgmisel aastal oodata ülemaailmse toorainehindade tõusu, mis piiraks EKP võimet vähendada intressimäärasid nullini. Kui Hiina majandusstiimulid ei toimi, võib EKP olla sunnitud intressimäärasid veelgi langetama.

Me peame olema valmis selleks, et turgude prognoosid baasintressimäärade osas võivad selle aasta lõpus ja 2025. aastal järsult muutuda ning keskpangad reageerivad muutustele välkkiirelt.