Leedu metsades ei näita kuuse lagedest väljalangemine (nõelamassi vähenemine ebasoodsate keskkonnategurite tõttu) mingit suundumust. See näitab roheliseks jäävate kuuskede head elujõulisust.

26. juuni 2024. Leedu Vabariigi valitsus kiitis heaks riikliku keskkonnaseire programmi aastateks 2024-2029, millega kogutakse süstemaatiliselt teavet riigi looduskeskkonna seisundi ja selles toimuvate muutuste kohta nii spontaanselt kui ka inimtekkelise mõju tulemusena. Programmi koostamises osales aktiivselt Gintaras Kulbokas, riigi metsateenistuse riikliku metsainventeerimise osakonna juhataja.

Programmi loodusala meetmete 2.1 ja 3.1 eest vastutab Riigimetsaamet. See viib läbi I tasandi ja korraldab intensiivset II tasandi metsa seisundi seiret. Neid seireid teostatakse rahvusvahelise ICP Metsade programmi raames ja teenistus on ICP Metsade programmi riiklik teabekeskus. ICP Forests rahvusvaheline teabekeskus avaldab regulaarselt iga-aastaseid väljaandeid, milles avaldatakse ka Leedus kogutud andmeid.

ICP-Forests statistika näitab, et Leedus, nagu ka Euroopas, on mänd (Pinus sylvestris) üks peamisi ja kõige levinumaid puuliike. Riikliku ja Euroopa ICP-Forest I tasandi metsaseire tulemused näitavad männi seisundis sarnaseid suundumusi. Statistika näitab, et mändide seisund Euroopas ja Leedus on pidevalt halvenenud, st keskmine laanepuude võsastumine on Euroopas ja Leedus viimase 20 seireaasta jooksul suurenenud vastavalt 4,2 ja 5,8 protsendipunkti võrra.

Kontrastiks on kuusk (Picea abies), mis on teine kõige levinum okaspuuliik. See on ELis teine levinuim liik, mille levila ulatub Skandinaaviast Põhja-Itaaliasse ja Kirde-Hispaaniast Rumeeniasse. Harilikku kuuske leidub ainult Lõuna-Euroopas kõrgemal – mägedes, kuna ta eelistab jahedamat ja niiskemat kliimat.

Hästi heas seisundis ja kõige väiksema keskmise võsastumisega metsad asuvad Skandinaavias ja Balkani piirkonnas. Kõige kehvemas seisundis on kuused Kesk-Euroopas. Viimase 20 aasta jooksul Euroopa metsades tehtud vaatlused näitavad, et kuusepuude keskmine võsastumine on suurenenud peaaegu 5% võrra. Leedu metsades ei ole kuuse lageduse vähenemine samas suundumust, kuigi see varieerub 19,1-23,3% vahel. See viitab heale uuenemisele ja roheliseks jäävate kuuskede elujõulisusele. Samuti väärib märkimist, et Leedu kuusemetsade keskmine aastane mahu juurdekasv (9,73 m3/ha, NMI 2023) on oluliselt suurem kui kõigi puistute keskmine juurdekasv (9,09 m3/ha) ja jääb maha vaid suhteliselt keskmise vanusega (41-50 aastat) suhteliselt kiiresti kasvavatest haabemetsadest (11,8 m3/ha kuusemetsades ja 15,9 m3/ha haabemetsades).

Mäletatavasti on lehestumine üks kõige sagedamini kasutatavaid metsa seire näitajaid, mis iseloomustab väljakujunenud lehestiku või nõelamassi vähenemist ebasoodsate keskkonnategurite tõttu.