Leedu toetab Euroopa Komisjoni (EÜ) ettepanekut tugevdada huntide kaitset Berni konventsiooni alusel ja väidab, et uus režiim võimaldab hundipopulatsiooni tõhusamalt majandada.

Euroopa eluslooduse ja looduskeskkonna kaitse konventsioon (Berni konventsioon) näeb ette, et hunt on praegu liigitatud II lisas loetletud äärmiselt ohustatud liigiks;EÜ teeb aga ettepaneku esitada Euroopa Liidu nimel Berni konventsiooni eelseisval aastakoosolekul ettepanek viia liik üle ohustatud liikide III lisasse. Leedu teatas 1996. aastal Berni konventsiooniga liitumisel ja selle ratifitseerimisel, et huntide suhtes ei kohaldata konventsiooni II lisa kaitsekorda, vaid III lisa kaitsekorda.

Berni konventsiooni sätted on ELis üle võetud loodusdirektiivi. Praegu on enamikus ELi liikmesriikides hundipopulatsioonid kantud elupaikade direktiivi IV lisasse kui "ranget kaitset vajavad taime- ja loomaliigid", kuid Leedus ja mõnes teises liikmesriigis ei ole hundipopulatsioonid elupaikade direktiiviga hõlmatud;Mitmes teises põhjapoolses riigis on loomapopulatsioonid kantud direktiivi V lisasse "Loomade ja taimede liigid, mille suhtes võib kohaldada majandamismeetmeid nende loodusest kõrvaldamiseks ja kasutamiseks".

Enamikus Euroopa Liidu riikides on kaitsesüsteemiga keelatud huntide tahtlik tapmine, püüdmine ja häirimine, samuti on keelatud sigimis- või puhkepaikade kahjustamine või hävitamine, kuid lubatud on išs, et vältida ohtu üldsusele või olulist kahju, näiteks põllumajandusloomadele. Leedus jälgitakse hoolikalt kaitseala seisundit, huntide piiratud küttimine on võimalik hoolikalt kavandatud piirides ja populatsiooni suurust hallatakse. Kahjuks ei ole paljudes teistes liikmesriikides selline majandamisvõimalus kättesaadav ja huntide kaitse edulugu on järk-järgult muutumas raskesti hallatavaks.

Situatsiooni tõhusamaks juhtimiseks tehakse ettepanek suurendada huntide kaitset ja kaalutakse ettepanekut muuta Berni konventsiooni lisasid. Elupaikade direktiivi muutmine – küsimus tulevikuks. Muudatuste kaalumisel tuleb otsustada, kas kõikide ELi liikmesriikide hundipopulatsioonid lisatakse ühte direktiivi lisadest või, nagu praegu, otsustavad liikmesriigid ise, millisesse lisasse hundid lisada.

Komisjoni sõnul põhineb ettepanek viimastel andmetel hundipopulatsiooni seisundi kohta ja asjaolul, et hundid on laienemas ning et on vaja huntide tõhusamat ja jätkusuutlikumat majandamist üksikutes piirkondades, et vältida põllumajandusloomade kahjustamist.

Mõned ELi liikmesriigid on ettepaneku vastu, sest nad leiavad, et see on enneaegne, et EÜ hinnangutel puudub teaduslik põhjendatus ja et huntide kaitsestaatus ei ole kõigis piirkondades soodne.

Kui ka teised liikmesriigid on ettepaneku vastu, on nad seisukohal, et see on enneaegne, et EÜ hinnangud ei ole teaduslikult põhjendatud ja et huntide kaitsestaatus ei ole kõigis piirkondades soodne.

Leedu ja mitmed teised riigid ei nõustu selle ettepanekuga ning usuvad, et šalys, millel on suurem suutlikkus hundipopulatsioonide tõhusaks ja õigeaegseks haldamiseks, võiks suurendada avalikkuse sallivust šy taastuva liigi suhtes.

Kui hundi kaitse on lisatud loodusdirektiivi V lisasse ja &scaron'i küttimine, on &scaron'i kaitsestaatus jätkuvalt soodne.

Kui &scaron'i kaitsestaatus on soodne.