Keskkonnaministeerium on viimistlemas valitsuse määruse eelnõu, millega nähakse ette püügipiirkondade oksjonite korraldamine elektrooniliselt. Uus kord jõustub siis, kui valitsus selle määruse vastu võtab.

Amortöörkalapüügi seaduses on sätestatud, et veekogu valitseja võtab vastu otsuse kalapüügiala kasutusõiguse andmise kohta ning arutatakse, millistel juhtudel tuleb see otsus teha oksjoni teel. Oksjonil võivad osaleda nii juriidiliste isikute volitatud esindajad kui ka füüsilised isikud või nende volitatud esindajad. Enampakkumise võidab kõrgeima pakkumise tegija. Ta kohustub igal aastal maksma renditasu selle omavalitsuse arvele, kus veekogu asub.

Taoliselt toimuvad sellised enampakkumised otseülekandena, kusjuures isikud peavad ilmuma enampakkumise toimumiskohta. Kavandatakse, et hiljem sel aastal toimuvad oksjonid infotehnoloogiliste vahendite abil elektroonilisel pakkumis- ja oksjoniportaalil www.evarzytynes.lt ja www.eaukcionai.lt

See uus kord suurendab avalikkust ja hõlbustab oksjonitel osalemist. Enampakkumisi hakkavad korraldama avalike veekogude haldajad, st Riigi Maa-amet, ja linnades asuvate veekogude puhul omavalitsused.

Kui enampakkumine on lõppenud ja veekogu haldaja on otsustanud anda isikule kalapüügiala kasutusõiguse, taotleb ta keskkonnakaitseametilt keskkonnalubade infosüsteemi (ALIS) kaudu kalapüügiloa, mis väljastab kalapüügiloa. Kalapüügiala kasutaja omandab õiguse korraldada harrastuskalapüüki antud veekogus 10 aastaks ja koguda harrastuskalapüügilubade eest tasu, samuti teatavad kohustused: veekogu kalavarude inventeerimine, veekogu kalavarude uuringute korraldamine, harrastuskalapüügilubade väljastamine ja veekogu kaldale teabetahvlite paigaldamine.

Tänaseks on välja antud 545 kalapüügiluba.