Keskkonnaminister Simonas Gentvilas on kinnitanud uue jahihooaja hundiküttimise limiidi – 341 hunti tohib küttida nagu eelmiselgi jahihooajal.

Hundijahihooaeg algab 15. oktoobril ja kestab kuni 31. märtsini. Huntide jahihooaeg lõpeb varem, kui hundi küttimislimiit on ammendatud. Kuigi eelmisel jahihooajal oli sama limiit kehtestatud, kütiti vaid 281 hunti.

Jahieeskirja kohaselt kinnitab hundi küttimislimiidi keskkonnaminister hundi kaitsekavas sätestatud põhimõtete alusel, et tagada hundiliigi soodne kaitsestaatus. Ettepaneku koostamisel lähtuti peamiselt aastatel 2023-2024 kütitud huntide geneetilistest ja tootlikkuse uuringutest, mille viisid läbi Vytautas Magnuse Ülikooli (VMU) põllumajandusakadeemia teadlased, ning hundi kaitsekava sättest, et kui populatsioon ületab 62 perekonna piiri, tuleb populatsiooni kasutamist planeerida nii, et see väheneks ühtlaselt 32-62 perekonna piirini ja jääks selle piires.

Kasutus on planeeritud nii, et see oleks tagatud 32-62 perekonna piirini ja selle piires.

Küttitud huntide geneetilised ja vanuseuuringud on näidanud, et kütitud hundipojad on 69 mitte-sõltumatust rühmast (perekonnast). 2022-2023 on kütitud huntide geneetiliste ja vanuseuuringute põhjal tuvastatud 64 hundiperekonda, st geneetilised uuringud on näidanud, et perekondade arv riigis on viimastel aastatel pisut suurenenud.

Seevastu Riigi Kaitsealade Ameti bioloogilise mitmekesisuse andmebaasis registreeriti aastatel 2023-2024 oluliselt vähem teateid huntide esinemise kohta. Need andmed näitasid kaks korda vähem kolooniaid kui eelmisel jahihooajal. See suur erinevus andmetes on tingitud teatamisaktiivsuse vähenemisest, kuid mitte tegelikust hundi arvukuse vähenemisest. Seetõttu peetakse geneetilisi uuringuid usaldusväärsemaks andmeallikaks, mis näitavad hundiperede arvu edasist väikest kasvu.

Kuidas huntide arvukus on väga sarnane eelmise aastaga ja huntide kaitsekava kohustab planeerima populatsiooni kasutamist üle ohutute piiride nii, et oleks tagatud hundipopulatsiooni pidev vähenemine, on hundi küttimislimiit kehtestatud samal tasemel kui eelmisel aastal.

Kuidas on huntide küttimislimiit kehtestatud samal tasemel kui eelmisel aastal.

Huntide poolt põllumajandusloomadele tekitatud kahju on viimastel aastatel jäänud suhteliselt suureks. 16. septembriks 2024 on huntide poolt põllumajandusloomadele tekitatud kahju eest makstud hüvitisteks 131 000 eurot, 12. septembriks 2023 112 908 eurot ja 20. septembriks 2022 127 137 eurot karjakasvatajate hüvitamiseks.

Kasvatajatele on makstud hüvitisteks 16. septembriks 2024 131 000 eurot, 12. septembriks 2023 112 908 eurot ja 20. septembriks 2022 127 137 eurot.

VMÜ Põllumajanduse Akadeemia poolt 2023–2024. jahihooajal kütitud huntide kohta tehtud uuringute tulemused on avaldatud Riigi Kaitsealade Ameti kodulehel veebisaidil.

Keskkonnaministri määrus "Huntide küttimise piirarvu kinnitamine jahihooajal 2024–2025“ on kättesaadav hinnas.