Taimekaitseteenistus: millised taimekaitsevahendid puuduvad?

Möödunud nädalal korraldas Kaunase piirkonna põllumeeste liit koos riikliku taimekasvatusteenistuse ja Leedu põllumajandusliku nõuandeteenistusega seminari ja arutelu „Taimekaitsevahendite kasutamine praktikas“.Kohtumisel arutati registreeritud taimekaitsevahendite laiemat valikut taimehaiguste ja -kahjurite vastu võitlemisel, toodete arvestust, toimeaineid, väetiste ladustamist jne.

Kokkulepiti, et põllumeeste struktureeritud probleemid ja ettepanekud esitatakse kirjalikult vastutavatele asutustele ning Riigi Taimekaitsetalitus otsib oma pädevuse piires kiireid lahendusi ning toob peatselt ümarlauale tagasi põllumehed, taimekaitsevahendite turustajad või nende volitatud esindajad ning põllumajandusministeeriumi vastutavad töötajad ühiseks aruteluks ja vajalikuks tööks.

Teenindusspetsialistid kuulasid ära põllumajandustootjate taotlused ja hindasid kiiremas korras koosolekust osavõtjatelt e-kirjaga saadud taotlusi ja ettepanekuid. Kevadtööd ei ole ainult kevadet ootamine, vaid ka professionaalseks kasutamiseks mõeldud taimekasvatussaadused ei ole kaupluse riiulilt ostetav kaup, mistõttu riigi taimekasvatusteenistuses toimunud ümarlaua arutelu tõi kokku põllumajandusministeeriumi, riigi põllumajandusagentuuri, Leedu põllumeeste liidu ja ühingu "Croplife“ esindajad.

Kui kasvuhooaeg on täies hoos ja marjakasvatajate, aednike ja teiste põllumeeste mured on algamas, tahame nende muredele tähelepanu pöörata ja püüame olla abiks, mistõttu Põllumeeste Liit tõstatab insektitsiidide, herbitsiidide ja fungitsiidide puuduse küsimuse. Võib-olla võiks nende kasutamist mõnikord laiendada teistele taimedele ja kahjuritele või on vaja uusi taimekaitsevahendeid, mis on Euroopas juba saadaval, kuid Leedus registreerimata. Põllumajandustootjatena peame tagama, et meie põllukultuurid on terved, me peame tarnima tervislikke ja kvaliteetseid tooteid ning me näeme ka kliimamuutuste mõju – taimehaiguste puhangute intensiivistumist ja levikut. Me kuuleme resistentsusest ja kahjurite resistentsusest teatud toimeainete suhtes, me kuuleme kaebusi mesinike kogukonnalt – kõik ühendavad anumad ja me tahame teha koostööd, et leida tõhus valem, ohutud ja kasulikud toimeained – ütles Kaunase piirkonna põllumeeste liidu esimees Mindaugas Miciulevičius, kes algatas esialgse kohtumise põllumeestega.

Teenistuse eksperdid märkisid, et aasta-aastalt hakkavad põllumehed väga hilja mõtlema taimekaitsevahendite puudusele. Kui kevadised tööd algavad, siis on meil kiire, kuid me ei esita taotlusi ega dokumente ning talitusel pole isegi midagi hinnata ja registreerida. Toodete registreerimine tavalisel viisil või vastastikuse tunnustamise menetluse alusel säästaks meid sellest, et me ei peaks igal aastal pead kraapima ja erandkorras taotlema seda ajutist 120-päevast luba, ütles käibemaksuameti asedirektor Rasa Rimkutė. Praegu on meil taotlus 9 toote kasutamiseks, millest ühe kohta on juba otsus tehtud ja luba antud. Hea uudis on see, et need toimeained on ELis heaks kiidetud, mis tähendab, et nii või teisiti on võimalik leida lahendusi.

Avalitsuse eksperdid väitsid, et Leedus ei ole mõnede taimekaitsevahendite tootjate esindajaid, seega ei taotle keegi nende tootjate toodete registreerimist Leedus. „Volitatud esindajad vastasid kiiresti, et esitada andmed fungitsiidi „Luna care“ kohta, et anda luba selle toote kasutamiseks 120 päeva jooksul õuna- ja pirnipuude puhul. Taotluse on ette nähtud esitada turustajate esindajad. Siiski on kõigi huvides, et pikemas perspektiivis saaks selle toote registreerida, et vältida korduvaid lubasid 120 päevaks, ütles käibemaksu taimekaitsevahendite registreerimise osakonna juhataja Kristina Valionienė.

Teist toodet – insektitsiid Limotsiid, mille toimeaine on apelsinikooreõli.  Kasvatajad teatasid, et nad koguvad selle toote kohta teavet ja kavatsevad esitada taotluse 120 päeva jooksul. Tootjad kavatsevad taotleda ajutist 120-päevast taotlust fungitsiidi „Fontel 200 SC“ kasutamiseks õunapuude haiguste tõrjeks.

Luba fungitsiidi „Nordox 75 WG“ kasutamiseks õunapuude seenhaiguste tõrjeks anti 17. märtsil. Kasvatajad taotlevad 144-päevase keeluaja lühendamist, kuid tuleb märkida, et luba põhines Poola registreerimisaruandel, mille keeluaeg oli 144 päeva, ja et see lühendamine ei ole võimalik seoses saagikoristuse ajal tehtud jääkide testide tulemustega. Jääkide kontroll viiakse läbi ja keeluaeg määratakse kindlaks iga kasvatatava põllukultuuri puhul. Ühele põllukultuurile kehtestatud keeluaega ei saa kohaldada teise põllukultuuri suhtes. Näiteks: viinamarjade keeluaega ei saa kohaldada õunte suhtes. Selleks, et tagada tarbijate ohutu toit   lisaks sellele, kui õunakultuur on toode, mis osaleb "erakordse kvaliteedi kavas", ei ole võimalik keeluaega lühendada    eksperdid teatasid.

„Lühiajaline lahendus 120 päeva luba  on midagi, mida saab teha sel hooajal, kohustusega esitada pärast seda ettenähtud vormis aruanne. Keskmise tähtajaga lahendus on kiirendada ELis registreeritud toodete vastastikust tunnustamist, mida me arutasime eelmisel sügisel. Kooliõpilased tõstatasid toodete kättesaadavuse küsimuse. Kasvuhooned liigitatakse kogu Euroopas samasse tsooni ja andmete vastastikune tunnustamine on eriti oluline. Ma arvan, et me võime usaldada välisriikide, näiteks Hollandi ekspertide hinnangut ja mitte kohaldada Leedu eksperthinnangut," ütles Zita Varanavičienė, „Croplife“ ühingu direktor. – See ajutine 120-päevane loaotsus on kliinilise surma korral erakorraline. Kuid selline defibrillaator “ ei ole kasulik ei  ärile ega kasvatajatele, sest me kõik  vajame stabiilsust ja planeerimist. Pikemas perspektiivis on põllumajandustootjate poolt pidevalt mainitud ettepanekul püüda lisada Leedu ELi kesksesse tsooni meie arvates rohkem puudusi kui eeliseid. Tööstus tegutseb kõikides tsoonides, seega on meil kogemusi teiste tsoonide olukorrast. Riigi lisamine uude tsooni on pikaajaline küsimus, mis nõuab ELi riikide enamuse nõusolekut. Me ei oleksime selle vastu, kuid see ei lahenda midagi seni, kuni Leedu kohaldab riiklikke hindamiskriteeriume," nõustus ühingu "Croplife" juht põllumajandusministeeriumi ja riikliku taimekasvatusteenistuse ekspertide arvamusega.

Leedu Põllumeeste Liidu esimees Raimundas Juknevičius märkis, et nad esindavad suurt hulka põllumajandustootjaid, kuid põllumajandusühendused on halduslikult nõrgad ja killustunud; ei ole kedagi, kes taotlusi kirjutaks, eriti kuna see ei ole organisatsioonide eeskirjades ette nähtud, ning kõige sagedamini kurdetakse, et riik ei tee midagi. Vajadused tulevad nii büroo kui ka ministeeriumi poole. Ka tootjate esindajad on neist teadlikud. Keegi peaks võtma juhtrolli ja esitama need taotlused. Põllumajandustootjate liit, kes esindab avalikke huve, võiks selliseid taotlusi esitada, kuid ka teda piiravad haldusressursid, kuid kui kõigil on hea tahe, siis me kindlasti teeme seda, kuigi me peaksime konsulteerima ettevõtlusega – ühistute, äripartneritega“ jaotamise osas," ütles Juknevičius.

„Me peame arutama järgmisi samme, mida iga sidusrühm peab tegema, et edukalt edasi liikuda. Põllumajandustootjate nõudlus – on teada. Me eksime sageli bürokraatlikesse keerdkäikudesse, pidevalt koosolekutel. Informatsiooni on palju ja ühest kohast teise on raske liikuda. Me peame konstruktiivselt vaatama, mida saab teha amet, mida saavad teha turustajad, mida saavad teha ettevõtjad, mida saavad teha põllumajandustootjad. Me peame panema punktid, tähtajad alajaotustesse. Näiteks toodete ajutiseks kasutamiseks 120 päeva jooksul peavad põllumajandustootjad, nende ühendused ja ühistud taotlema siseauditi talituselt teaduslikke ekspertiise taimehaiguste leviku kohta ning pikaajalise kasutamise puhul peavad turustajad esitama taotlusi. Taimeterviseamet on kaasatud protsessi viimases etapis, kui taotlused ja vajalikud dokumendid on juba esitatud. Ma arvan, et oleks asjakohane luua alaline ekspertkomisjon, töörühm, mis ühendab põllumajandusministeeriumi, riikliku taimekasvatuse teenistuse, Leedu Põllumajandustootjate Liidu ning ülikoolide teadusasutuste aiandus-, aiandus- ja kasvuhoonekasvatajate ühenduste esindajaid. Sellisel komisjonil on aasta jooksul palju tegevusi ja väljakutseid, et järgmisel aastal ei peaks me samu erandeid jälle erandite kaupa arutama“, - võttis koosoleku tulemused kokku, soovides kõigile palju õnne ja head saaki, - Riigi Taimekasvatusteenistuse direktor Jurij Kornijenko.