Leedus on saagikoristus tänavu alanud kaks kuni kolm nädalat varem kui tavaliselt, esimesed saagikoristusmasinad jõudsid põldudele Dzūkjas ja Suvalkjas ning ülejäänud Leedus peaks põllumeeste sõnul liikuma järgmisel nädalal. Siiani koristatakse esimesed saagid – talvine oder ja nisu. 

Kui mõned põllumajandustootjad ütlevad, et nad ootavad tänavu tänu heale ilmale ja soodsatele väetiste hindadele suurt teraviljasaaki, on teised ettevaatlikumad.  

Liitlaste ja Noorte Põllumeeste Liidu juht Vytautas Buivydas ütleb, et saak on tänavu rekordiliselt varajane, samas kui Põllumajanduskoja president Arūnas Svitojus ütleb, et saagi varajane algus oli ootuspärane, kuna nii kevad kui ka suvi algasid varem. 

„Peaaegu kuu aega varem (saagikoristus algas – BNS). Varenna on esimene, kes peksab taliõlle, mis on juba küps. Seal on kuiv. Vihma ei ole olnud, seega kuivab. Dzūkija on juba alustanud, samas kui mujal on põllumehed veel ringi vaatamas – see on veel varajane aeg, natuke katsetus. Ma ütleksin, et see on alles saagikoristuse eelmäng. Tegelik saak ei ole veel alanud. See on veel paari nädala kaugusel. Taimed peavad veel küpsema," ütles Svitojus BNS-ile.

„Kui järgmisel nädalal on nii soe, hakkab kogu Leedu liikuma“, – lisas ta.  

Aušrys Macijauskas, Leedu teraviljakasvatajate liidu esimees, ütles BNS-ile, et esimesed kombainid pöördusid 28. juunil Lõuna-Leedus odrapõldudele. Tema sõnul on aga varasematel aastatel olnud aastaid, mil saagikoristus algas juuli esimestel päevadel.

A. Svitoy ütles, et tänavu on looduslikud tingimused paremad ja oodata võib paremat saagikust. 

„Ma olen väga ettevaatlik, et ennustan, et me ületame eelmise aasta saaki. See ei saa olema halvem aasta, see saab olema parem aasta. See võib olla kõigi aegade rekord," ennustas härra Svitojus.

Klimaatilised tingimused olid tänavu võrreldes eelmise aastaga soodsad saagi kasvuks, ütles ta, kuna nii looduslikud tingimused kui ka muud näitajad olid paremad. 

„Eelmisel aastal oli üsna suur põud, terad ei küpsenud ja meil ei olnud nii head saaki, kuigi see oli kõrge. Pindala oli väga suur ja tänavu ei ole pindala vähenenud, võib-olla isegi veidi suurenenud. Sõidate läbi põldude Kesk-Leedus, Šakiai, Kaunase poole ja näete, kuidas need (põllukultuurid – BNS) siniseks muutuvad. Nad on saanud palju väetist. See on sel aastal olnud mõnevõrra odavam. Nad said kevadel piisavalt niiskust," ütles Svitojus.

V. Buivydas nõustub, et "põllupiltide" põhjal võib öelda, et saak tuleb "väga hea", kuid tingimusel, et ei tule suuri vihmasid, on soe ja päikesepaisteline, siis saavad põllud kõike koristada.  

„See aasta paistab olevat üks neist aastatest, kus saagikus on üldiselt parem. Mitte ainult teravilja, vaid ka marjade ja köögiviljade puhul. See, mida me põldudel näeme, on tõesti hea. Saagikuse potentsiaal on väga hea. Ainus küsimus on see, kas saak jõuab ka viljahoidlatesse, sest on põlde, kus kõrred juba maas on – kui vihma, veetaseme järsku tõusu ja tuult poleks olnud, siis nad jääksid alles. Kui on veel tugev vihm, siis on terad "maha pekstud" või on vettinud. See, et silmad on praegu õnnelikud, ei tähenda, et me lõpptulemusega rahul oleme," ütles põllumees BNS-ile.    

Macijauskas kahtleb rekordsaagis: „Rekordeid ei tule. Unustage need ära. Rekordid on juba saavutatud. Nüüd on neid raske ületada: väetised on kallid, paljusid sisendeid ei saa kasutada ja eesmärk on minna roheliseks.“  

A. Macijauskas ütleb, et talirapsi hakatakse külvama juba juuli lõpus või augusti keskel.

Leedu Põllumajandus- ja Metsandusteaduste Keskuse aruanne selle aasta saagiprognooside kohta näitab, et talinisu ja rukki saagikus peaks olema pikaajalise keskmise lähedal või isegi veidi kõrgem.