Põllumajandusministri asetäitja Vytenis Tomkuse sõnul on põllumajandustootjate halduskoormuse vähendamine muutunud üheks ministri prioriteediks pärast seda, kui põllumajandusministeerium esitas Leedu põllumajanduse ja maaelu arengu strateegilise kava muudatuse. Samal ajal ütlevad põllumajandustootjate esindajad, et kõik sektorid ei ole lihtsustamisega võrdselt nõus.

Uue menetlus lubab põllumajandustootjatel osta masinaid, mis ületavad nende põllumajandusettevõtte tootmispotentsiaali, tingimusel et ostuhinna vahe katab põllumajandustootja ise. Zofija Cironkienė Leedu köögiviljakasvatajate assotsiatsiooni (LDAA) esindaja sõnul ei ole see reegel köögiviljakasvatajatele vastuvõetav.

„Need (uued eeskirjad – ELTA) on teraviljasektori jaoks ilmselt kõige mugavamad ja vajalikumad. Näiteks selleks, et töötada konkreetse sektori jaoks ostetud masinatega. Me teame, kuidas mõned suured põllumajandusettevõtted on kunstlikult ümber ehitatud aiandusele, istutades alasid, kus kasvatatakse kõrvitsat või ube või herneid, ja ostetud masinad on põhimõtteliselt teraviljakasvatuseks," ütles Z. Cironkienė kolmapäeval Seimi maaelu arengu komisjoni istungil.

LDAA esindaja sõnul, kui toetuse intensiivsust võrrelda teiste sektoritega, võib see olla köögiviljakasvatajate puhul koguni 20-40%.

„Tahtsin juhtida tähelepanu sellele, et reeglite edasisel arendamisel tuleks uuesti üle vaadata, et lihtsustamine ei saa olla kõigile sektoritele ühesugune ja et see ei ole kõigi sektorite jaoks sobiv“, – rõhutas ta.

Küsimuse kuraator, Seimi liige Vigilijus Jukna kutsus põllumajandusministeeriumi üles võtma arvesse komisjoni loodud töörühmas, kuhu kuuluvad ka sotsiaalpartnerid, tehtud ettepanekuid.

Küsimuse kuraator, Seimi liige Vigilijus Jukna, kutsus põllumajandusministeeriumi üles võtma arvesse komisjoni loodud töörühmas tehtud ettepanekuid, kuhu kuuluvad ka sotsiaalpartnerid.

„See, mida on väljendatud, eriti LDAA poolt, ma loodan ka, et te olete seda teadmiseks võtnud ja et seda uuritakse ja arutatakse kuskil, et saaksime leida selle kompromissi, et teised sektorid ei kannataks, mitte ainult teatud sektoreid eelistades, –, ütles Jukna.

Ettepanek vähendada eraldisi kontrolliüksustele

Leedu Põllumajandusettevõtete Liidu (LAGAC) peadirektor Jonas Sviderskis märkis, et kuigi riiklik makseasutus (NPA) on öelnud, et ta ei kontrolli enam põllumajandusettevõtteid, mis on väiksemad kui 10 ha, jääb põllumajandusettevõtete kontrollimisega tegelevate töötajate arv samaks.

„Olen kirjutanud sellise drastilise ettepaneku - vähendada eraldisi nendele osakondadele, nendele inspektoritele, kes on teel, sest mahud vähenevad, samas kui rahastamine jääb samaks“, – ütles hr Sviderskis.

F LFAA juht ütles, et pidevad kontrollid on suur koormus põllumajandustootjatele, kes kardavad, et kui inspektorite arvu ei vähendata, jätkuvad kontrollid sama sagedusega. Samuti seadis ta kahtluse alla inspektorite kvalifikatsiooni sobivuse.

„Kas kõik need inspektorid ei peaks läbima kvalifikatsioonieksami? Sest selleks, et taimekaitsevahendeid kasutada, tuleb seda teha ja me teeme seda, aga inspektor ei tea midagi“, – väitis ta.

Aseminister kinnitas, et kontrollide arv ja sagedus väheneb jätkuvalt ning et mõnda põllumajandusettevõtet isegi ei kontrollita.

„Kontrollide mahtu ja sagedust vähendatakse ning vähem riskantseid projekte tõenäoliselt üldse ei kontrollita, nii et selles suunas tehakse palju tööd“, – rõhutas Tomkus.

ELTA tuletab meelde, et alates 7. oktoobrist saavad põllumajandusettevõtetesse investeerivad põllumajandustootjad taotleda toetust lihtsustatud korras. Põllumajandusministeeriumi teatel jääb täiendav taotlusvoor avatuks kuni 4. novembrini.

Kutsete jaoks eraldatud vahendid jaotatakse vastavalt erinevatele põllumajandussektoritele: 13,5 miljonit eurot jaotatakse Leedu maaelu arengukava 2014-2020 tegevusvaldkonna „Põllumajandusettevõtetesse tehtavate investeeringute toetamine“ raames ning veel 40 miljonit eurot jaotatakse Leedu põllumajanduse ja maaelu arengu strateegilise kava (SP) 2023-2027 sekkumismeetme „Investeeringud põllumajandusettevõtetesse“ raames.

Ministeeriumi teatel muutub ka toetuse suurus, see võib ulatuda kuni 80 000 euroni, sooduslaenuga toetuse summa ei ületa 280 000 eurot.

Kavandatavate muudatuste hulgas on traktorite ja põllumajandusmasinate ostu rahastamine kõigis põllumajandussektorites, äriplaani andmete integreerimine taotlusse, finantsprognooside kaotamine ja majandusliku elujõulisuse kriteeriumidele vastavuse määramine tegelike raamatupidamisaruannete alusel.