Leedus toimunud rekordtalvel võib põllumajandusekspertide sõnul olla mitmeid tagajärgi teraviljakultuuridele. Kuigi taliviljade varasem ärkamine võib tähendada paremat saagikust, tähendab soojem ilm ka haigustekitajate paremat ellujäämist ja suuremat kahjurite hulka, ütlevad nad.

Kui Vytautas Liakas, Vytautas Magnuse Ülikooli Põllumajanduse Akadeemia (VMU AZA) dotsent, selgitab, et soojad ilmad ei mõjuta talinisu negatiivselt, kuid külma puudumine tähendab, et rohkem invasiivseid kahjureid jääb ellu.

Kui Vytautas Liakas selgitab, ei mõjuta soojad ilmad talinisu negatiivselt, kuid külma puudumine tähendab, et rohkem invasiivseid kahjureid jääb ellu.

Samas märgib Audrius Vanagas, Leedu teraviljakasvatajate liidu (LGAA) juhatuse liige, et soojade ilmade tõttu peaks rohkem põllukultuure üle elama, kuid need on kevadkülmadeks ette valmistamata.

V. V. Liakas: taliviljad on kohanenud ja neid ei ohusta soojemad ilmad

V. Liakase sõnul ei ohusta soojad ilmad sügisel külvatud talivilju, sest taimed on sellega kohanenud. Ainus oht on dotsendi sõnul äkilise ja tugeva külmakahjustuse korral. 

„Sellised kultuurid nagu taliviljad ja raps on juba juurdumas. Kuid see ei tähenda, et nad on vegetatsioonis. Mulla temperatuur on 4 kraadi sooja. See on minimaalne temperatuur, mille juures toimuvad eluprotsessid. (...) Taliviljad on kohanenud ja kohanemisvõimelised. Nad on seda kõike kogenud, see on kirjutatud nende geenidesse," ütles Liakas Elta.

„Nüüd lubavad prognoosid küll külma, kuid see ei ole taimede jaoks väga oluline. Tuleb lihtsalt mingi kohanemine. Oluline on, et miinus 25-30 kraadi külma ei tule," ütles ta.

VMUFA lektor märkis, et Leedu põllumehed suhtuvad positiivselt soojemasse talve – sarnaselt Suurbritannias ja Prantsusmaal nähtuga.

Kasvataja märkis, et Leedu põllumehed suhtuvad positiivselt soojemasse talve – sarnaselt Suurbritannias ja Prantsusmaal nähtuga.

Kui ta aga märkis, tähendavad soojemad talved kahjurite arvu suurenemist ja invasiivsete liikide levikut, sest teadlase sõnul ei ole enam külmakraade nende populatsioonide kontrollimiseks.

Kui ta märkis, ei ole enam külmakraade.

„On probleem, et soojade talvedega ei reguleeri loodus teatud kahjureid. (...) Ja neid on üha rohkem – neid, mis on meie jaoks ebatavalised, invasiivsed. Sest soojad talved tähendavad, et nende populatsioonid ei ole reguleeritud, loomad, kes neid toidavad – ei ole piisavalt. Kõik teavad invasiivseid teibasid. Tavaliselt söövad neid siilid, haugid, öökullid, kuid sellest ei piisa praegu. Meil on kliima, kus need teod paljunevad äärmiselt kiiresti," ütles ta.

LGAA nõunik: teraviljakasvatajad jälgivad talviseid ilmaprognoose murelikult

Samal ajal ütleb LGAA nõunik Vanagh, et liiga soe talv võib tähendada taimede varajast ärkamist ja erinevad põllukultuurid ei pruugi olla valmis vastu pidama kevadistele külmadele.

„Teraviljakasvatajatena oleme mures võimaliku enneaegse kasvuperioodi alguse pärast. Kuigi leebemal talvel on vähem tõenäoline, et põllukultuurid külmetavad, ei ole varem ärkavad kultuurid valmis vastu pidama kevadkülmade jõule," ütles Vanagas Elta.

„Praegu on veel talve keskpaik, kuid teraviljakasvatajad jälgivad murelikult selle talve ilmaprognoose, valmistuvad võimalikuks varajaseks ja uuesti algavaks kevadeks ning hooldavad aktiivselt oma põllukultuure, et õigeaegselt reageerida sooja talve mõjudele“, – lisas ta.

Selle sõnul takistavad soojemad ilmad ka sügavamates mullakihtides vajalike veevarude kogumist. Lisaks jääb külma puudumisel liigne niiskus pinnale ja muld ei kõigutata, mis aitab haigustekitajatel ellu jääda ja paljuneda.

„Ebapiisav veevarustus mulla sügavamatesse kihtidesse, mis suurendab kuivaperioodil taimede kuivade kasvutingimuste tõenäosust. See loob sobivad tingimused kahjurite, eelkõige lutsude, täide ja täide vastsete ellujäämiseks ja paljunemiseks, mis suurtes populatsioonides hävitavad mittepõllumajanduskultuure, eriti uba ja rapsi. Samuti jäävad ellu mitmesugused haigustekitajad ja patogeenid, mis võivad varakult ärkavatele taimedele väga tõsist kahju tekitada," selgitab ta.

Samas pikendavad soojemad talved ka taimede kasvuperioodi, mistõttu nad suudavad paremini areneda ja teostada nii põhilisi eluprotsesse kui ka kasvu, ütleb Vanagas.

„Hea uudis on see, et soojemad talved pikendavad taimede kasvuperioodi, nad puhastuvad paremini, kasvatavad rohkem juuri ja mikroorganismid, mis vabastavad toitaineid, ei lõpeta oma tegevust“, – ütles A. Vanagas.

2024-2025 talv – üks soojemaid Leedu ajaloos

Kui Leedu hüdrometeoroloogiateenistus jaanuari lõpus teatas, oli talve teine kuu ebatavaliselt soe – 6 päevast maksimumtemperatuuri rekordit püstitati.

„Ja kuigi see periood peaks olema üks aasta külmemaid, on viimaste päevade keskmised päevased temperatuurid tüüpilised märtsi lõpule, mitte jaanuari lõpule,– kirjutas teenistus oma „Facebooki“ lehel.

Hüdrometeoroloogiateenistuse 2024. aasta lõpu ülevaatest selgub ka, et detsember oli ajaloolisest keskmisest soojem, kus valitsesid temperatuurid üle 0 kraadi.