Augustis 2024 valmis Eestis suur teraviljaterminal, mille omanikuks on põllumajandusühistu KEVILI. Ühistu suurendas oma ladustamisvõimsust 200 000 tonnini ning hakkab pakkuma ka herneste ja ubade kuivatamise teenust, mis on Eestis väga populaarne. Eesti ühe suurima teraviljaterminali ehitas 5 ettevõttest koosnev meeskond, sealhulgas AS „Dotnuva Baltic“, kes mängis võtmerolli terminali projekteerimisel, planeerimisel ja elluviimisel.

Kiievil on üks Eesti suurimaid teraviljaterminale.

Investeeringud KEVILI Mä'i terminali ulatusid peaaegu 14 miljoni euroni. Kaasaegne teraviljaterminal ladustab, kuivatab ja töötleb suurtes kogustes teravilja ja kaunvilju. Terminali on kavas kuivatada 30 000 tonni märga teravilja ja töödelda 100 000 tonni kuiva teravilja aastas. Kuna Eesti logistika on saagikoristuse ajal ülekoormatud, tagab „Mäo“ piirkonna uus teraviljakäitluskoht kiirema teeninduse Kesk- ja Lääne-Eesti teraviljakasvatajatele," ütles KEVILI ühistu juhataja Hannes Prits.

Terminali planeerimine algas 2022. aastal, KEVILI tegevjuhi sõnul on teraviljaelevaatori tuumikuks protsessiliini võimekus ja seadmed. "Tahtsime investeerida usaldusväärsetesse lahendustesse, mistõttu valiti projektipartnerite hulgast välja AS „Dotnuva Baltic“ oma professionaalsuse ning pakutavate tehnoloogiate ja seadmete tõttu," ütleb Pritsas.

„Koos terminali ehituse peatöövõtjaga „Mapri Ehitus OÜ“ oleme teinud koostööd juba projekteerimise etapis, et tagada rajatise maksimaalne kohandamine KEVILI vajadustele, ning seejärel, kui teostus on alanud – oleme tõhusalt lahendanud tekkinud probleemid, “ - ütleb Argo Luide, AS „Dotnuva Baltic“ projekti müügijuht.

Kui 2023. aasta oktoobris alustati teraviljaterminali ehitust, raskendas kõrge põhjavee tase vundamentide rajamist, eriti kuna vundamendid ja kanalid tuli paigaldada 7 meetri sügavusele. Selle probleemi lahendamise tõttu jäi projekt mitu kuud graafikust maha, mis vähendas veelgi projekti lõpuleviimiseks kuluvat aega. Vaatamata kuu aega kestnud hilinemisele õnnestus tänu „Dotnuva Baltic“ suurepärasele projektijuhtimisele, hästi planeeritud tegevusele ja heale koostööle „Mapri Construction“'iga projekt õigeaegselt lõpule viia, ilma et töö kvaliteet oleks kannatanud. Ettevõte „Dotnuva Baltic“ töötas äärmiselt tõhusalt ja tagas oma pühendumusega, et kompleksi ehitamine algas ja lõppes sujuvalt," ütleb Pritsas.

Griiniterminal on varustatud kaasaegsete Cimbria RM10 kraabikonveierite, EE14 koppeliftide ja AMG26 voolukuivati abil. Seadmed on mõeldud suurte teraviljakoguste käitlemiseks: konveierite ja elevatorite võimsus on 260 tonni tunnis. „See võimsus on KEVILI jaoks eriti oluline koristusperioodi ajal. Tehnoloogia on kavandatud võimalikult paindlikuks, andes operaatoritele rohkem võimalusi töötamiseks suure hulga teradega," kirjeldab Luide seadmete valikut.

„KEVILI Mäo“ terminal on ette nähtud mitmesuguste teraviljade, sealhulgas nisu, odra, kaera, herneste ja rapsi koristamiseks. Kuna saabuvad erinevad teraviljasordid, peab süsteem neid eraldi sorteerima, kuivatama ja ladustama. Välja on töötatud lahendus, mis sisaldab kahte kuivatit, mis võimaldavad eri liiki teravilja samaaegselt töödelda, mis muudab protsessi palju tõhusamaks.

KEVILI Mäo“ terminali rajamiseks oli vaja üle 300 tonni teraskonstruktsioone, 40 kilomeetrit elektrikaableid ja paigaldatud elektrivõimsust 900 kW. Dotnuva Baltic juhtis paigaldusprotsessi 30 montaažimeeskonna ja elektriku abiga. Paigaldamisega tegeles „Dotnuva Baltic“ pikaajaline partner „Ofi Construction OÜ“, kelle pühendumus ja kogemus aitasid tagada projekti tähtaegse valmimise.

Taas tänu KEVILI, „Dotnuva Baltic“ ja teiste partnerite tihedale koostööle saavutas terminal oma eesmärgid ja seadis uued kõrged standardid selliste projektide teostamiseks Eestis. Asjaolu, et terminal suutis esimesel hooajal töödelda 62 000 tonni teravilja (22 000 tonni kuivatatavat märga teravilja ja 40 000 tonni kuiva teravilja), on tunnistuseks partnerluse edukusest. Paigaldatud seadmed olid edukad ka herneste kuivatamisel, mis moodustasid peaaegu poole kogu kuivatatud teraviljast.

Projekti käigus tagati igas etapis, alates süsteemi projekteerimisest kuni paigaldamise ja tehnilise toeni, kõrged kvaliteedistandardid. Koostöö projekteerimisel, võime ületada probleeme ning „Dotnuva Baltic“ ja teiste partnerite pühendumine kvaliteedile olid kahtlemata projekti edu võtmetegurid. Terminal on nüüd täielikult töökorras ja annab KEVILI ühistu liikmetele teravilja tõhusaks ladustamiseks, kuivatamiseks ja töötlemiseks vajaliku infrastruktuuri.

KEVILI ühistu kohta. KEVILI on 2005. aastal asutatud Eesti teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu, mis on 100% Eesti omandis ja millel on 182 põllumajandusettevõtet. Ühistu liikmetele kuulub Eestis ligi 87 000 hektarit põllumaad. KEVILI jõuab maailmaturule umbes veerandiga Eestis toodetud teraviljast ja rapsist.

KEVILI, mis ekspordib ülejäävat teravilja Eesti sisetarbimiseks, haldab Roodevälja terminali Lääne-Virumaal, Rõngu terminali Tartumaal ja nüüd ka Mäo terminali Järvamaal. Kolmas teraviljaterminal on KEVILI liikmeskonna kiire kasvu ja sadamate suhtes hea asukoha tulemus.

Eestist eksporditakse teravilja üle kogu maailma. Viimastel aastatel on nisu müüdud peamiselt Aafrikasse - Nigeeriasse, Burkina Fasosse, Tšaadi jt, otra Hispaaniasse ja Portugali ning hernest peamiselt Norrasse.

Kasvatus on olnud väga edukas.

Mäo terminali valmimisega on KEVILI ladustamisvõimsus kodumaistes terminalides kasvanud 200 000 tonnini. Koos Sillamäe ja Muuga sadamaladudega ulatub teravilja, kaunviljade ja rapsi ladustamisvõimsus kokku 300 000 tonnini.