"Pieno žvaigždės" peab endisele töötajale maksma 36 000 eurot kahjutasu

Asociatyvi nuotr. Gedimino Stanišausko nuotr.

Apellatsioonikohus otsustas, et piimatööstusettevõte „Pieno žvaigždės peab maksma rohkem kui 36 000 eurot kahjutasu endisele töötajale, kes töötas kahjulikes tingimustes üle 30 aasta.

Esinenud tööandja peab maksma 26 000 eurot materiaalset ja 10 000 eurot mittevaralist kahju, teatas kohus.

Naine, kes esitas kahjunõude maakohtusse, väitis, et ta puutus kogu oma tööelu jooksul kokku kutsealaste ohuteguritega, haigestus kaitsevahenditeta töötamise tagajärjel kutsehaigustesse, kaotas töövõime ning lõpuks kaotas oma tervise halvenemise tõttu töö ja sissetuleku.

Kohus rahuldas nõude osaliselt ja mõistis hagejale tema endise tööandja vastu välja üle 27 000 euro varalist kahju ja peaaegu 5000 eurot mittevaralist kahju.

Kohus rahuldas nõude osaliselt ja mõistis hagejale välja üle 27 000 euro varalist kahju ja peaaegu 5000 eurot mittevaralist kahju.

Leedu apellatsioonikohus märkis neljapäeval, et kohtuasja tõendid kinnitavad, et tööandja ebaseaduslik tegevus ja viga, mis seisnes selles, et ta ei taganud ohutuid ja tervislikke töötingimusi, viisid töötaja tervise halvenemiseni.

Kui naine oli pikemaajaliselt töötanud ebaturvalistes tingimustes, diagnoositi tal kutsehaigustunnistustes mitu kutsehaigust, mille tagajärjel kaotas ta 45 % oma töövõimest määramata ajaks.

Leedu apellatsioonikohus kahekordistas hagejale ringkonnakohtu otsusega määratud mittevaralise kahju hüvitise summat 10 000 euroni.

Mittevaralise kahju suuruse määramisel võttis kohus arvesse asjaolu, et naine oli töötanud ettevõttes rohkem kui 30 aastat, et ohutute ja tervislike töötingimuste tagamata jätmise tõttu oli tal diagnoositud koguni neli erinevat tervisehäiret, et kutsehaiguste tõttu oli ta kaotanud 45% oma töövõimest, et tema tervis oli püsivalt kahjustatud ja et ta kannatab vigastuste tagajärgede all iga päev.

Selgitavalt võttis kohtunikekogu arvesse riigi majandusolukorra muutusi, raha väärtust ja elatustaset.

Selgitavalt võttis kohtunikekogu arvesse riigi majandusolukorra muutusi, raha väärtust ja elatustaset.

Apellatsioonikohus jättis jõusse esimese astme kohtu otsuse mitte määrata hagejale töövõimetusest tulenevat saamata jäänud töötasu, kuna hageja saadud sotsiaaltoetused kompenseerivad kutsehaigusest tuleneva saamata jäänud töötasu.

Kohus vähendas siiski hüvitatava varalise kahju summat 928 euro võrra, kuna hageja ei esitanud tõendeid, et ta oli ravi eest selles ulatuses tasunud.

Kohus vähendas aga hüvitatava varalise kahju summat 928 euro võrra, kuna hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta oli ravi eest tasunud.

Leedu apellatsioonikohtu otsus tsiviilasjas sai neljapäeval, selle vastuvõtmise päeval, lõplikuks, kuid seda võib kassatsioonkaebusega edasi kaevata Leedu ülemkohtusse kolme kuu jooksul alates selle vastuvõtmise päevast.

Kaebuse vastu võib esitada apellatsioonkaebuse Leedu ülemkohtule kolme kuu jooksul alates selle vastuvõtmise päevast.

Kaebuse vastu võib esitada kassatsioonkaebuse Leedu ülemkohtule kolme kuu jooksul alates selle vastuvõtmise päevast.

Kahju hüvitamise asi on olnud Leedu erinevates kohtutes pooleli juba mitu aastat.

Aktsiaselts „Pieno žvaigždės“ deklareerib, et ta on üks suurimaid ja kaasaegsemaid piimatöötlemisettevõtteid Leedus ja Baltimaades, kes püüab olla piimatoodete tootmise valdkonnas juhtpositsioonil, ning et ta võtab oma tegevuses arvesse majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte ning vastutab oma tegevuse mõju ja tagajärgede eest turuosalise, tööandja ja kogukonna liikmena.

Ettevõttel on tootmisüksused Panevėžio pienas, Kauno pienas, Mažeikių pieninė, Pasvalys sūrinė ja logistikakeskus Vilniuses.

Video