Kesk-Euroopas varjupaika leidnud ukrainlased lubavad jääda: Leedus on olukord hoopis teistsugune
Sotsiaal- ja tööministeeriumi (SOCMIN) andmetel näeb 41% Ukraina sõjapõgenikest oma elu Leedus kuni sõja lõpuni, 39% ütleb, et jääb Leedusse veel paariks aastaks, kuid plaanib koju tagasi minna. Kesk-Euroopas on olukord vastupidine. Näiteks Austrias ütleb üle poole ukrainlastest, et nad sooviksid jääda püsivalt. Eksperdid nimetavad seda nähtust turbointegratsiooniks.
Austrias plaanib „Der Standard“ andmetel peaaegu 55% uussisserändajatest jääda püsivalt. Valdav enamik neist on õppinud saksa keelt ja kohanenud elutingimustega äärmiselt kiiresti. Orientalistikakeskuse andmetel kavatseb 44% ukrainlastest pärast sõda Saksamaale jääda. Rohkem kui 70% on tööl, 18% on ajutisel töökohal ja enamik neist, kellel puudub töökoht, loodavad selle leida aasta jooksul. Ka Tšehhis väheneb oluliselt nende arv, kes soovivad Ukrainasse tagasi pöörduda. Kui 2022. aastal plaanis 75% pagulastest naasta, siis eelmise aasta statistika näitab, et vaid 50% pagulastest soovib naasta. Tšehhi ja ukraina keele sarnasuse tõttu puudub keelebarjäär, mis, nagu kirjutab veebileht „Denik Referendum“, loob veelgi soodsamad tingimused integratsiooniks.
Toimib, kuid pälvib avalikkuse kriitikatSõja algusest saadik on Leedus varjupaika leidnud umbes 90 000 Ukraina sõjapõgenikku. Tööturuameti 2024. aasta septembri andmete kohaselt töötab peaaegu 35 000 Ukrainast saabunud inimest. Palju väiksem arv - 2 586 - ei ole veel tööd leidnud. Enamik ukrainlasi töötab keskmise ja madala kvalifikatsiooniga ametikohtadel. SOCMIN täheldab siiski, et vaatamata ukrainlaste püüdlustele ühiskonda integreeruda, valitseb skeptitsism.
„Leedus valitseb välismaalaste suhtes stigma ja stereotüübid. Kardetakse konkurentsi tööturul, on kahtlusi riikliku julgeoleku osas ja avalikku arvamust mõjutavad kuulujutud. Novembris 2021 pidas 60% leedulastest sisserännet pigem probleemiks kui võimaluseks. ELi keskmine selles küsimuses on peaaegu poole madalam, 32%. Samas uuringus ütles 76% leedulastest, et nad ei ole kunagi suhelnud sisserändajaga. See tähendab, et inimesed kujundavad oma ettekujutuse sisserändajatest pigem meedia ja ühiskondlike uskumuste kui isikliku kogemuse põhjal," ütleb SOCMIN.
Ka erinevate ukrainlaste integreerimisega tegelevate organisatsioonide esindajad räägivad samuti avalikkuse hoiakute probleemidest. Vaidos Kasulaitienė-Matusevičiūtė, Leedu Caritas'e humanitaarabi koordinaatori arvates puudub meie riigis toetus ja mõistmine. Kui olukord muutuks, tunneksid inimesed end teretulnud ja saaksid meie ühiskonna osaks: nad töötaksid, elaksid ja maksaksid makse Leedu eelarvesse.„Mida saaksime teha paremini, et hõlbustada sõja tõttu ümberasustatud inimeste integreerimist? Kõigepealt toetada, mitte kohut mõista. Mõista, et käimasolev sõda muudab kõigi nende inimeste olukorra eriti haavatavaks. Mitte rutata otsustama, kui midagi läheb valesti. Ei maksa midagi naeratada inimesele, rõõmustada Ukraina laste, teismeliste üle, kellel on ka kodus käimasoleva sõja tõttu raske, kelle isad, onud, vennad on rindel, ja kui ei ole, – ei saa neid külastada. Või ei saa kunagi. Paljud inimesed on kogenud valusaid isiklikke kaotusi“, – paljastab Elta.
Keelebarjäär on endiselt tõsine väljakutse integratsioonile
Ukraina pagulased reageerivad Leedus keeleprobleemidele kahel viisil: ühelt poolt tunnevad nad vastutust keele õppimise eest, et kiiremini kohaneda; teiselt poolt on meie riigis lihtne rääkida vene keelt, mida räägib ka enamik uustulnukatest, ja see vähendab mõne ukrainlase motivatsiooni õppida rasket leedu keelt. Sellegipoolest on märgata, et uustulnukad otsivad aktiivselt leedu keele kursusi ning SOCMINi andmetel nimetas peaaegu 46% Leedus viibivatest Ukraina sõjapõgenikest leedu keele kursuste kättesaadavust üheks kõige pakilisemaks probleemiks.
2024. aasta esimesel poolel osales peaaegu 3000 ukrainlast leedu keele kursustel, mida korraldas tööhõiveamet. Pagulaste vastuvõtukeskus pakub ka intensiivset leedu keeleõpet ja leedu kultuuriteadlikkuse kursusi täiskasvanutele vähemalt 96 tunni jooksul. Ka pagulasi vastuvõtvad omavalitsused püüavad luua tingimusi leedu keele õppimiseks. Nende omavalitsustes on käimasoleva programmi raames õppinud leedu keelt A1- ja A2-tasemel 1 507 Ukrainast pärit inimest.Caritase esindaja ütleb Elta, et ukrainlastel, kes on juba tööd leidnud, on raskusi meie keele õppimise jätkamisega.
„Leedus on võimalus tasuta leedu keelt õppida, kuid tundide ajastus ei ole töötavatele inimestele alati sobilik. Sageli ei räägi inimesed pärast ühe või teise keeleõppe taseme läbimist ikka veel leedu keelt, sest puudub keelepraktika. Seepärast püüab Caritas inimesi kokku viia ja aidata neil võimaluse korral tegevuste kaudu arendada oma leedu keele suulist oskust," ütleb ta.
Selle sõnul on ukrainlased hästi teadlikud, et kohaliku keele oskus pehmendab leedulaste suhtumist uustulnukatesse, kuid vajalik on vastastikune mõistmine.
See on vajalik.„Kui inimesed õpivad leedu keelt, on hea näha edusamme ja neid julgustada. Nagu üks meie ukraina vabatahtlik ütles, on ta leidnud oma tee, kuidas „avada“ leedulaste südamed, et nad ei sulguks vene keeles rääkides. Kui ta õppis, kuidas öelda tere, kuidas end tutvustada, et ta on Ukrainast ja õpib leedu keelt, kuid ei räägi seda veel nii hästi, kui ta tahaks, siis on ta kõikjal väga hästi vastu võetud," ütleb V. Kasulaitienė-Matusevičiūtė.
See sisu on toodetud Delfi poolt, mis on osa ajakirjanike rahvusvahelist koostööd toetavast algatusest PULSE Europe. Artiklile aitasid kaasa Kim Son Hoang Austria uudisteportaalist „Der Standard“ ja Petr Jedlička Tšehhi uudisteportaalist „Denik Referendum“.